8. oktoober 2018

Kallis Päevik, tulen töölt.
Mu hooplemise tulemus:
(vt. eelmist sissekannet)
tänaseks on ülemus
kahjuks muutnud oma meelt,
ka juhatus on tema poolt,
neil otsus oli ühine.
Uskumatu! Ma sain kinga!
Öeldi, et mul pole annet.
Kõigist hüvedest jäin ilma,
palgalisaga sain tünga
ja mul juhatajaks saada
lootus oli tühine.
Uhkeist kontoritest mööda
nüüd ma kõmbin koduteel.
Veeretan siin mõttelõnga,
mu tavaliselt rõõmus meel
on süsimustast mustem veel.
Trotsin külma tormiilma,
vingelt tugev küljetuul
kõrvale mind juhib teelt,
ka taskutes võib tunda tuult.
Juba tunnen halba ennet,
närviliselt närin huult,
kuid sõnadesse seda tunnet
panna pole võimalik.
Seega jutt ei tule pikk.
Kõik nii mõtetuna näis.
Mulle aitab, mõõt on täis.
Üksainus mõte peas mul käis.
.
.
.
Ma teen ise oma firma.
In your face, this is karma.