13. veebruar 2018

Kallis Päevik, kas sa tead,
et täna oli vastlapäev?
Kuidas sina seda pead?
Mina ainult kukleid teen.
Vastlakuklid said küll head,
kuid nende tegu oli vaev,
ütleks isegi, et piin.
Juba algus kiskus nihu,
kui soojalt tükki läks mul piim,
piisavalt ei olnud jahu,
ahi oli liiga kuum,
põrandale kukkus muna
ja rasvaplekk jäi sulavõist
minu lemmikpõllele.
Väliselt ei saanud neist
kuklitest mul ükski kena.
Kuid aplad sööjad, kellele
oli välimus ükskõik,
kiirelt nahka pistsid kõik.
Vaid üksainus kukkel tallele
õnnestus mul vargsi panna,
tegin vaikselt lahti ahju
ja peitsin kukli ära sinna.
Ent lasin kõrbema sel minna
ja ikka saadi hais se’st ninna.
Mul hakkas endast väga kahju.
Õnneks jagus vahukoort,
see leevendas mu kurbust suurt.

Aga sõbrapäev on homme.
Siis on ju niisugune komme
ja kohe hommikul ma ootan
rohkelt lilli, kinke, komme.
Nagu Hollywoodi filmis mõnes,
mida salaja ma vaatan.
Kui mitte päriselt, siis unes…