15. veebruar 2018

Kallis Päevik, ma ei varja
ega salatse su ees.
Ma sain täna ühe kirja.
Mul muidu tühi kirjakast,
vahel harva mõni kiri.
Kirja saatjaks võõras mees.
Keegi Andrew Aafrikast.
Tema onu äsja suri
ja jättis talle palju raha,
mida ise ta ei taha,
hoopis mulle Andrew tahab
suure kingituse teha.
Soovib raha mulle anda,
kasvõi kohe üle kanda.
Sada tuhat, maksud maha!
Ei suutnud uskuda ma õnne,
kuigi Andrew’d ma ei tunne.
Kuid esmalt onu vaja matta.
Tehku mina ülekanne,
aidaku tal kulud katta
ja veel lennupilet osta.
Ei teadnud kohe, mida kosta.
Mitte kuidagi ei sobi
ligimest ju jätta hätta,
maapeale kadunukest jätta.
Kuid raha polnud võtta kohe,
endalgi on teist na vähe.
Mõtlesin siis asja läbi,
lugesin ma veelkord kirja.
Ja kuigi tunnistada häbi,
otsustasin, ma ei varja,
matustele saata pärja.