Ebaselge

Üksildane kala ujus
järve ebaselges vees.
Kala oli üksik olnud
terve oma maise elu.
Kuigi järves oli kalu,
järve ebaselgest veest
ei leidnud kaaslast selle seest.
Päike märkamatult vajus,
kaotas ebaselge ilma.
Järve äärde oli tulnud
üks kaunis ebaselge mees.
Ta käte vahel tema ees
seisis imekaunis naine,
temagi ei olnud kaine.
Naine vaatas talle silma.
Ei öelnud mehele vist vaist,
et võiks suudelda ta naist.
Ehk asi oli julguses,
vaid kinni hoiti teineteist.
Seal nad seisid kahekesi
oma ebaselguses.
Kirkam paistis järvevesi
ebaselges valguses.