koolis ma ei õppind hästi
ei ülepingutanud
vaid tegin vähima mis kästi
ei ülepingutanud
tunnis sõimata sain kohe
kui olin ringutanud
kuid olgem ausad olin lohe
ei ülepingutanud
ma õppimise ega muuga
vaid suure linna tegin suuga
kuid ka sellega ma mitte
ei ülepingutanud
tööga mis mul anti ette
ei ülepingutanud
kolleegid aina heitsid ette
kui olin ringutanud
kohe kui sain palga kätte
ei enam pingutanud
sellest pahandused tulid
et ma ei pingutanud
läks neil vast aega kuid nad olid
mind lahti kangutanud
ju nad kah vist ülearu
ei ülepingutanud
ülemus veel ära märkis:
„ei üldse pingutanud“
muret uputama baari
mind sõprade poolt veeti
ise ka ma tundsin survet
kuid ei pingutanud
pärast pudelit või paari
ma ära maksta joogiarvet
sugugi ei pingutanud
naabrid kui mind koju veeti
päid olid vangutanud
üks veel põlastavalt märkis:
„on ülepingutanud!“
juba lapsepõlvest saati
ma ei ülepingutanud
kui väikest venda-õde
taas olin vingutanud
ema noomis veidi isa kärkis
nad ei ülepingutanud
ma püüdsin kirja panna tõde
vast ei ülepingutanud
plaanis edaspidigi mul pole
sest terve elu ma ei ole
ülepingutanud
ka selle luuletusega ma
ei ülepingutanud
luuletuse pikkusega
ei ülepingutanud
suurte algustähtedega
ei ülepingutanud
salmidesse jaotusega
ei ülepingutanud
või õigekirjareeglitega
ei ülepingutanud
komasid teid segama
ei hakanudki panema
sest et ilmselt nendega ma
oleks ülepingutanud