Uskuge, see pole nali,
kuid ükspäev hiljuti just oli
Delfi esilehel uudis
kassist, kes käis koerakuudis.
Üht muidu korralikku kassi
korduvalt seal oli nähtud,
lausa piltki oli tehtud,
kaugelt küll, kuid selgelt paistis
kassi tehtud hämar tegu,
vaid varjutatud oli nägu,
ei teatud nime ega sugu,
sättumusi ega rassi,
kuid skandaali autor haistis.
Ja ka sellest polnud lugu,
et tasuline oli lugu –
vaid tõde vajas inimsugu.
Päevaga sai miljon klikki,
kümme tuhat kommentaari,
nii lühikesi kui ka pikki,
mõnes sõnu tehti suuri,
ei tea, mis tõde on, mis vale,
tsiteeriksin siinkohal mõnda.
Näiteks keegi arvas nõnda:
“Vaene kiisu, ju tal polnud
kuskil olla tuulevarjus,
see ei ole mingi patt.
Jubedad on praegu ilmad,
kogu aeg on märg ja kole,
külmakraadegi on olnud,
kuid kus on loomakaitse silmad? “
Sellepeale teine karjus:
“KURAT KÜLL, SEE KASS ON PÄTT!
Puuküürnik koera kodus!
Meil oma koeral kont nii kadus,
raudselt rändas kõutsi kotti,
kõik koeratoidu pani rotti.”
Kolmas siit konflikti aimas,
teadis tõtt või lihtsalt laimas:
“LGBT propaganda!
Sel praegu tuleb takka anda,
homodel ju tuli takus,
referendum peagi lukus.”
Neljas kirjakeeles halas,
pettumust siin välja valas:
“Koerad-kassid läbisegi!
Kas sellist Eestit tahtsimegi?
See riik on omadega läbi.
Ütlen ausalt: mul on häbi!”
Viies vargsi jälgis kõrvalt,
enda võimalust siis nägi
(komakohti jättis harvalt):
“Eks ma öelnud oleks ikka
valitsusse saanud orav
kevadistel valimistel
siis ei oleks niisugustel
olnud mingit pidu pikka
tal on meeldiv hääle Kaja
jutt on sisukas ja sorav
naisministreid ongi vaja
kuid kahjuks näidati tal ust… “
Kuues tundis hämmastust:
“Kassid käivad koerakuudis?!
Mehed käivad ringi kleidis!?
Mis järgmiseks siis? Naised paadis?
Pekitükid šokolaadis?”
Seitsmes selle peale leidis:
“Koroonaepideemia mõju!
Sellest hirmsast viirusest
kassil kadunud on vast
suuna ja hea maitse taju.
See kiip neil aitama peaks just,
kuid tal see rikki läinud vist
või hoopis tegemata süst.”
Kaheksas siis kindlalt väitis
(ja rohkelt poolehoidu võitis,
see komm sai 1000 tujukuju,
kes hoolis, armastas või laikis):
“Mask on praegu ilgelt moes,
kuid suurest maskikandmisest
on kassil kahjustatud aju.
On see vast viletsus ja rist,
mul endal ükspäev süda läikis
ja tervis hiljem ilgelt jantis,
kui maskis käisin baaris joomas
ja nurgapealses toidupoes
pärast viina juurde toomas.”
Üheksas neutraalselt nentis:
“Noorus ongi hukka läinud,
lootusetult alla käinud.”
Üks ropuvõitu sõnavõtt
(seal vist seisis sõna “s..tt”)
eemaldatud oli siit.
Päev jõudmas oli õhtusse,
kuid rahvasuu ei jäänud lukku,
veel ei olnud otsa saamas
anonüümne mokalaat,
kui kümnes asja võttis kokku:
“Olen vandeadvokaat,
räägin tõtt ja ainult tõtt.
(aadressi ja numbri andis)
Siia kommentaariumisse
korraks põikasin ma sisse,
lühike on minu jutt:
kui kesiganes end tundis
laimatu või solvatuna,
andke teada mulle, kuna
kaeban kõiki kohtusse.”