Vaevalt kadus kuuviir
ja paistma hakkas päiksekiir,
millel sügisene helk,
kui jooksis kokku silmapilk
talguliste rahvahulk,
nii mõnelgi veel uni silmis,
kõik see juhtus nagu filmis,
et võiks sukelduda töösse,
kuni päev saab lõpuks öösse.
Traktor üle põllu sõitis,
kaarega kõik õhku heitis,
mida maapind endas peitis.
Noored-vanad läbisegi
usinasti tööd seal tegid,
nii et palgeilt voolas higi.
Sügisande terve mägi
kanti kastidega sisse
jahedasse keldrisse.
Töö just lõpetatud sai,
kui väiksel Kaarlil silma jäi
põlluservas põnev leid:
hulk mutantkartuleid,
kõverikke veidrikuid
tavalistest maha jäid.
Keegi polnud tahtnud neid,
niisuguseid mullaseid.
Kaarlil hakkas nendest kahju.
Ajas kuumaks praeahju,
riivis kartulitest viilud,
viiludest said pannil viirud.
Kõige peale pani või,
nii uhked vigurkrõpsud sai.